EESTI PÕHJAVEEVARU
Põhjaveevaru all mõistetakse vee kogust, mida lubatakse veehaarete abil kasutusele võtta. Kinnitatud põhjaveevaru on Eestis keskmiselt 360 liitrit ööpäevas inimese kohta. Põhjavett kasutatakse Eestis enamasti joogiveevarustuses, pinnavett kasutatakse joogiveena ainult Tallinnas ja Narvas. Põhjavett võetakse kõigist põhjaveekihtidest üle kogu riigi.
Enamasti on Eestis põhjaveekihid maapinna läheduses ja kergesti kättesaadavad. Kulukam on veekihi kasutuselevõtt aladel, kus veekiht asub sügaval vettpidavate setete või kivimite all – seda esineb Lõuna–Eesti kõrgustikel ja Põhja-Eesti rannikualadel.
Põhjaveelademete paiknemise alusel võib Eestis eristada kolme ala
Põhja-Eesti klindieelne madalik
Siin rajatavate puurkaevude sügavus on tavaliselt 90–120 meetrit, sest veelademeteni jõudmiseks on esmalt vaja läbistada keskmiselt 70 m paksune sinisavide kiht.
Kesk-Eesti tsoon
Sellel alal on kaevud väga veerikkad, kuid nendes kivimites, kust vett võetakse, võib ka reostus kiiresti levida. Rajatavate kaevude sügavus võib ulatuda kuni 50 meetrini.
Lõuna-Eesti tsoon
Kuna siin võetakse põhjavett peamiselt Devoni liivakivist, siis inimese põhjustatud reostus siin probleemiks ei ole. Devoni liivakivi on suure raua-sisaldusega ning probleemiks võib olla läbi filtri rohke peene liiva imbumine kaevu.