NAFTA JA MAAGAASI TEKE
Nafta on tume, õlitaoline, iseloomuliku lõhnaga, veest kergem vedelik, mis koosneb põhiliselt süsivesinikest ning sisaldab lisaks veel orgaanilisi väävli-, hapniku- ja lämmastikuühendeid.
Nafta on tekkinud maa sügavuses loodusliku protsessi käigus, kus mittetäielikult lagunenud orgaaniline aine muundus kõrgel temperatuuril ilma õhu juurdepääsuta. See orgaaniline aine võis olla nii taimne kui loomne, ning olla kasvanud nii meres kui maismaal.
[ess_grid alias=”grid-611″]
Nafta ja gaasi teke
[ess_grid alias=”grid-6123″]
Naftamaardla teke
Kuna suurtes sügavustes tekkiv nafta ja gaas täidavad kivimi pooriruumi, siis püüavad nii vedelas olekus olev nafta kui ka maagaas edasi liikuda ülespoole väiksema rõhu suunas. Lõpptulemusena võib nii nafta kui gaas jõuda välja maapinnani, kus kergemad süsivesinikud lenduvad õhku.