Pärsia lahe ümbrus on maailma rikkaim naftapiirkond
Pärsia lahe äärsete riikide majanduslik rikkus põhineb naftatuludel. Esimesena leiti naftat 1932. aastal Bahreini rajatud otsingupuuraugust, kuid naftabuum läks käima alles 1938. aastal kui Saudi Araabias leiti naftat tööstuslikus koguses 1440 meetri sügavusel puuraugust Dammam 7. See puurauk andis naftat kuni 1982. aastani.
Peamised nafta tekke geoloogilised mõjutajad Pärsia lahe piirkonnas
- Connector.
500 miljonit aastat kestnud pea pidev settekivimite moodustumine
- Connector.
paksude orgaanikarikaste setete kuhjumine, mis olid nafta moodustumise lähtekivimiks
- Connector.
orgaanikarikaste kivimite mattumine massiivse settekompleksi alla
- Connector.
nafta ja gaasi migratsioonitee lühidus ning nende kontsentreerumine suure paksusega lubja- ja dolokivikomplekside naftalõksudes
Pärsia lahe ümbruse naftarikkus on tingitud paljude soodsate geoloogiliste tingimuste kokkulangemisest selles piirkonnas.
Nafta- ja gaasivarud Pärsia lahe piirkonnas