Puurimistehnoloogiad
on mitmekesised ja sõltuvad puuraugu eesmärgist. Uuringupuuraukude diameeter on enamasti alla 10 cm, eriotstarbeliste puuraukude diameeter võib ulatuda ka üle 1 m. Tänapäeval on võimalik puurida nii vertikaalselt kui horisontaalselt. Algselt vertikaalne ning seejärel horisontaalne puurimine on levinud nafta, gaasi ja kildagaasi tootmisel. Maailma pikimad puuraugud ulatuvad üle 13 km.
Eesti maapõue
on puuritud kümneid tuhandeid puurauke. Nende hulka kuuluvad nii maavarade uuringu puuraugud, põhjavee puurkaevud kui teaduslikul otstarbel aluspõhjakivimite uurimiseks rajatud augud. Eesti sügavaim puurauk asub Hiiumaal ja ulatub 815 m sügavusele.