Stratigraafia
eesmärgiks on panna maakoore kivimid ja setted ajalis-ruumilisse taustsüsteemi, mis aitab mõista piirkonna geoloogilist ehitust ja arengulugu. Stratigraafia on ühtlasi asendamatuks tööriistaks rakendusgeoloogile, keda huvitab maavarade teke ja levik maapõues. Kivimi- või settekihtide eristamiseks kasutatakse nende koostist, fossiile, kihtide vanust jm tunnuseid.
Erinevast asukohast pärit puursüdamike võrdlemisel on oluline samade tunnustega kihid ära tunda – korreleerida ehk rööbistada. Laialt levinud ja iseloomulike tunnustega kihid on saanud endale nimed ja täpsed definitsioonid. Näiteks “Kunda lade” on kindla vanusega kivimite kiht, mis levib kogu Balti regioonis, “Türisalu kihistu” aga pruunist kiltsavist koosnev ja vaid Põhja-Eestis esinev kiht. Geoloogi üheks ülesandeks puursüdamiku uurimisel on selles esindatud stratigraafiliste üksuste kindlakstegemine. Teisalt on just puursüdamikest pärit informatsiooni alusel koostatud Eesti ala geoloogilist ehitust kirjeldavad stratigraafilised skeemid, geoloogilised kaardid ja läbilõiked.