Bentoniidid
on vulkaanilise tuha kihid, mis annavad läbilõigete korreleerimiseks lisavõimalusi. Bentoniidikihtide eripäraks on nende erakordselt kiire moodustumine võrreldes muude settekivimitega. Tänu ümbriskivimist erinevale koostisele ja väljanägemisele on bentoniidid läbilõigetes suurepärasteks markerkihtideks. Tuhakihtide abil kivimikihtide järjestamist nimetatakse tefrostratigraafiaks.
Vulkaanipurskel
tekkivad tuhapilved võivad soodsate olude korral kanduda tuhandete kilomeetrite kaugusele ja katta vulkaanilise materjaliga suuri alasid nii maismaal kui meres. Sama purske kihti on võimalik erinevates läbilõigetes eristada keemiliste tunnuste järgi, kuna iga vulkaanipurske materjalil on oma iseloomulik koostis.
Lisaks on võimalik vulkaani kraatrist välja paisatud mineraaliterade abil määrata tuhakihi absoluutset ehk numbrilist vanust miljonites aastates. Selleks analüüsitakse põhiliselt uraani ja kaaliumi radioaktiivseid isotoope ja nende lagunemisprodukte. Teades isotoobi poolestusaega, saab arvutada, kui kaua on radioaktiivne lagunemine konkreetses mineraaliteras kestnud. Eesti aluspõhja settekivimites on tuvastatud üle 100 vulkaanipurset tähistavat bentoniidikihi. Üks markantsemaid neist on Kinnekulle kiht, mis tekkis Ordoviitsiumi ajastul 454.5 mln a tagasi. Seda kihti on võimalik ära tunda puursüdamikes kõikjal üle Eesti.