Island – ammendamatu geotermaalressursiga maa
Kesk-Atlandi riftivööndil asuvat Islandit tuntakse kui tule ja jää maad, kus talvine temperatuur kõigub -6 ja -12°C vahel, samas aga on külmunud maapinna all peidus hiiglaslik geotermaalenergiaressurss. Maa sisesoojust kasutatakse Islandil ulatuslikult (87%) kodude kütmiseks ja sooja tarbevee tootmiseks, samuti toodetakse 27% saare elektrist geotermaaljaamades. Kuna ülejäänud 73% elektrienergiast saadakse hüdroelektrijaamades, siis kokkuvõttes tuleb Islandil elekter 100% ulatuses taastuvenergiaallikatest. Islandi geotermaaljaamade koguvõimsuseks oli 2015. aastal 665 MW.
122 tuhande elanikuga Islandi pealinnas Reykjavikis on peaaegu kõik majad ühendatud ühtsesse küttesüsteemi, tehes Reykjaviki maailma suurimaks piirkondliku maasoojuse kasutusega linnaks. Elamute kütteks kasutatakse otse linna territooriumile rajatud 52 puurkaevust pumbatavat madalatemperatuurilist (u 100°C) vett, mis katab 2/3 Islandi pealinna soojavee vajadusest. Ülejäänud kolmandik kütteveest transporditakse Reykjavikki suurte torujuhtmete kaudu pealinnast 25 kilomeetrit idasse jäävalt Nesjavelliri kõrgetemperatuurilise vee geotermaalalalt, kus puuraukude sügavused on 1–2.2 km ning vee temperatuur võib ulatuda 380°C-ni.