Aluspõhja settekivimid
kujunesid madalmerelistes tingimustes u 550-360 miljonit aastat tagasi jõgedega merre kantud settematerjalist või meres elanud organismide kodadest ja skeletifragmentidest. Settekivimite hulka kuuluvad näiteks savikivi, liivakivi ja lubjakivi. Eesti settekivimites esineb sageli fossiile ehk kivistisi, mis aitavad mõista elu arengut ning määrata kivimite suhtelist vanust. Eesti settekivimite lasund on selle ajaperioodi üks esinduslikumaid “arhiive” maailmas, seda tänu kivimite heale säilivusele ja uurijatele kättesaadavusele. Viimases osas on väga oluline roll puursüdamikel, mis võimaldavad uurida keskkonna- ja kliimamuutusi nii ajas kui ruumis.
Eesti pinnakate
on moodustunud Kvaternaari ajastul viimase 0.5 miljoni aasta vältel ja koosneb pudedatest setetest nagu moreen, liiv, kruus, savi, turvas ja järvemuda. Pinnakatte paksus on Põhja-Eestis enamasti alla 10 meetri, Lõuna-Eesti kõrgustikel üle 100 m ja mattunud orgudes koguni üle 200 meetri. Ka pinnakatte uurimiseks kasutatakse puurimist, kuid puursüdamike püsiv arhiveerimine on vähe levinud praktika – järve ja soosetetest uue läbilõike puurimine on suhteliselt lihtne ja odav.