PÕHJAVESI
on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi, mis võib liikuda raskusjõu või veele avalduva rõhu toimel.
Kui kaevata või puurida vett läbilaskvasse pinnasesse auk, siis täitub see teatud sügavuses veega. Kaevus olev veetase on põhjaveetase ja sellest allpool pinnases olev vesi on põhjavesi.
Allpool põhjaveetaset on pinnas veest küllastunud. Seda maakoore osa nimetatakse küllastusvööks, ülalpool küllastusvööd on aga aeratsioonivöö. Maapinnalähedane põhjavesi on vabapinnaline ehk surveta ja järgib üldiselt maapinna reljeefi, olles madalikel ja orgudes üsna maapinna lähedal ning jäädes kõrgematel aladel sügavamale.
Ülemiste kihtide põhjavesi moodustub peamiselt maasse imbuvatest sademetest ning on seetõttu enamasti mage.
Maapinnalähedane ja surveline põhjavesi
Sügavamal maa sees esineb põhjavesi harilikult vettpidavate kihtide vahel ning on seetõttu surveline. Survelist põhjavett nimetatakse ka arteesiaveeks. Kaevu rajamisel survelisse põhjaveekihti tõuseb veetase kaevus tunduvalt kõrgemale surveta põhjaveekihist.