7 3 1

Põhjavett on inimene joogiks kasutanud aastatuhandeid. Algselt saadi vett allikatest, hiljem hakati rajama kaeve. Lihtsamad kaevud on salvkaevud, mis on enamasti tehtud pehmetesse purdsetetesse, kuhu põhjavesi koguneb maapinnalähedastest veekihtidest.

Salvkaeve on aastatuhandeid rajatud peamiselt maapinda labidaga kaevates, kuid tänapäeval kasutatakse ka spetsiaalseid tigupuuriga puurmasinaid. Kaevu ehitusmaterjaliks kasutatakse peamiselt tsement- või betoonrõngaid, varem on kasutatud ka raudkive või telliseid. Salvkaevu läbimõõt on tavaliselt 1 meeter ning sügavus keskmiselt 5–10 meetrit, Lõuna-Eestis kuni mõnikümmend meetrit.